Innovaatoritel on tavaliselt neli peamist eesmärki:

• Uute rakenduste, suhete, süsteemide või toodete arendamine või loomine.
• Loominguliste ideede või kunstilise panuse pakkumine.
• Tehnilises arengus kursis püsimine ja uute teadmiste rakendamine oma töös.
• Uute probleemide lahendamise lähenemisviiside võrdlusanalüüs, katsetamine ja testimine.

Analüütikud täidavad sageli järgmisi ülesandeid:

• Informatsiooni aluspõhimõtete, põhjuste või faktide kindlakstegemine, jagades teabe või andmed eraldi osadeks.
• Asjakohase teabe ja individuaalse hinnangu kasutamine, et teha kindlaks, kas sündmused või protsessid vastavad seadustele, määrustele või standarditele.
• Asjade või inimeste väärtuse, olulisuse või kvaliteedi hindamine.
• Informatsiooni või andmete koostamine, kodeerimine, kategoriseerimine, arvutamine, tabeldamine, auditeerimine või kontrollimine.

• Füüsikaliste nähtuste tuvastamiseks ja mõõtmiseks läbi viidud uuringute andmete analüüsimine.
• Katsetulemuste esitamine teadusajakirjadesse artikkeleid kirjutades või teaduskonverentsidel teavet esitades.
• Arvutisimulatsioonide kavandamine füüsikaliste andmete modelleerimiseks, et neid paremini mõista.
• Koostöö teiste teadlastega eksperimentaalsete, tööstuslike või meditsiiniliste seadmete, instrumentide ja protseduuride kavandamisel, arendamisel ja katsetamisel.
• Vaatluste ja katsete põhjal teooriate ja seaduste väljatöötamine ning nende teooriate ja seaduste rakendamine selliste probleemide lahendamisel nagu tuumaenergia, optika ja lennundustehnoloogia.
• Füüsika õpetamine õpilastele.
• Laserite, maseeride, infrapuna- ja muude valgust kiirgavate ning valgustundlike seadmete tootmis-, montaaži- ja valmistamisprotsesside väljatöötamine.
• Radioisotoopide lubatud kontsentratsioonide standardite väljatöötamine vedelikes ja gaasides.